1. Parandab empaatiavõimet. Kirjandusteadlane ja -terapeut Berit Kaschan on lugemise kohta öelnud: „Lugemine avardab empaatiavõimet ja arendab emotsionaalset intelligentsust – see teeb meist paremad suhtlejad ja teiste inimeste tunnete lugejad“. Teema kohta on ilmunud ka uuring pealkirjaga „Reading literary fiction improves theory of mind“.
2. Vähendab stressi. 2009 aastal tehtud uuring näitas, et vaid 30 minutit lugemist alandab vererõhku, pulsisagedust ja vaimse stressi ilminguid. Mõju on võrreldav näiteks joogasessiooniga.
3. Aitab leevendada depressiooni sümptomeid. Lugemine aitab kasvõi mõneks ajaks põgeneda „teise maailma“ ja kogeda raamatutegelaste põnevaid seikluseid.
„Kirjandusel pole piire: saad proovida kõike, mida tavaelus ei saa. Võid olla ükskõik kes, mis tahes ajastul – saad elada nii minevikus kui tulevikus. Terve maailm on sinu ees lahti!“ – Eia Uus („Elada tuhat elu“)
4. Tugevdab aju. Aju ja lugemise seoseid on vaadeldud MRI uuringuga (loe täpsemalt SIIT). On selgunud, et lugemise ajal aktiveeruvad mitmed ajuosad ning erinevad ajuühendused ja -signaalid muutuvad tugevamaks.
„Lugemine mõjub mõistusele nii nagu liikumine kehale“ – Joseph Addison
5. Kasvatab sõnavara. Sõnavara ja lugemise seose kohta tehtud uuring näitas, et õppuritel, kes lugesid raamatuid regulaarselt ja alustasid sellega noores eas, arenes välja rikkalik sõnavara. Hea sõnavara ja sõnaosavus tulevad alati kasuks, ka tööalaselt.
Ja veel: lugemise ja kuritegevuse vahel on leitud põnevaid seoseid. Näiteks ütleb statistika, et vähene lugemisoskus väljendub sisemises ebakindluses ja kehvemates võimalustes tööturul. Mis omakorda suurendab tõenäosust sattuda kuritegelikule teele (loe täpsemalt SIIT).
Loe rohkem:
https://www.healthline.com/health/benefits-of-reading-books
https://biblionaut.ee/blogi/lugemine-ja-heaolu
