21. novembril toimunud Sisekaitseakadeemia strateegiapäeva puhul kirjutas ja luges ette strateegilise planeerimise novelli meie oma Sisejulgeoleku Instituudi juhataja ja osav sulesepp Erkki Koort. Nüüd saab seda lugeda ka siit.
Strateegilise planeerimise novell: Akadeemia 2035+
Erkki Koort 21.11.2023
Näib, et aasta 2035 on turvalises kauguses. Ajalises võtmes on see meist sama kaugel kui aasta 2011. Mida me tegime aastal 2011? Kas me mäletame seda ja millised toonastest otsustest on toonud meid aastasse 2023? Kas me oleme selle aja jooksul saanud targemaks? Kas me teeksime täna mõne 2011 otsuse teisiti, et olla 2023 paremas positsioonis? Ilmselt teeksime, sest kogemust on tulnud juurde, ent meie ümber on järjest rohkem määramatust. Selle aja jooksul on muutunud Eesti, Euroopa ja maailm.
Üks 2011 tehtud analüüs näitas, et kui arvestada Siseministeeriumi valitsemisala vähenemist matemaatiliselt, kustutab viimane haldusala töötaja tule aastal 2032. Täna võime öelda, et seda ei juhtu, sest elu ei ole ainult matemaatiline aegrida.
Kui palju me täna mõtleme aastale 2035? Milline on maailm, milline Eesti ja milline Sisekaitseakadeemia? Kas rohepööre tuleb? Aga süsinikuneutraalsus? Mis saab maailmarahust?
Mida me teame aasta 2035 kohta strateegiadokumentidest? „Eesti 2035“ järgi on aastal 2035 Eestis arukad ja terved inimesed. Kas täna ei ole? 2035 on ka tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus.
„Tallinn 2035“ arengustrateegias on eesmärgid, mis muudavad tallinlaste elu eriti heaks ja muudavad pealinna atraktiivseks nii tipptegijatele kui ka investoritele üle kogu maailma. Kuna akadeemia üks asukohtadest on Tallinn, on ka meil selles oma kasu, aga ka oma osa.
Siinkohal asjakohane väljavõte strateegiadokumendist „Tallinn 2035“: „Alateemad „Loovate inimeste ja sündmuste linn“ ning „Hoitud ja kaitstud kultuuripärand“ on kooskõlas kestliku arengu eesmärkide (SDG) nr 11 alaeesmärgiga 11.4[1]. Alateema „Targa majanduse süda“ panustab SDG-de alaeesmärkidesse nr 8.3[2], 12.2[3] ja 12.7[4], mis just koosmõjus toovad esile vastutustundliku ettevõtluse rolli konkurentsis püsimiseks. Eelnevat toetavad ka alateemad „Teaduse, innovatsiooni ja katsetuste linn“ ning „Avatud õppimise ruum“, mis otseselt panustavad SDG-de nr 4 ja nr 9 alaeesmärkidesse 4.3[5], 4.4[6], 4.a ja 9.5[7].“ Oot, kas me sellist strateegiat tahtsimegi? Kas see saab tagada, et 2035 muutub tallinlaste elu eriti heaks?
Niisiis olime 2011 olukorras, kus 2023 oli 12 aasta kaugusel. Kui nüüd, 2035 turvalises kaugusest eelnevale tagasi vaadata, siis milline on see teekond olnud.
Mis on meid toonud siia? Me olime 1992 kool ja aastal 2035 oleme me jätkuvalt kool, kõrgkool. Paaril korral arutati ka muutumist ülikooliks ja see on alati üks võimalik tulevik. Meie positsioon on olnud, et mitte meie juurest ei viida üksusi ja õppekavasid teistesse kõrgkoolidesse, vaid sealt tuuakse neid meile. Ja see ei ole nii ainult Eesti ulatuses. Ka Euroopa kontekstis saavutasime aastal 2029 läbimurde, millele panid aluse üleeuroopaline hübriidohtude magistriõpe, Elanikonnakaitse mehhanismiga koos käivitatud elanikkonnakaitse magister, FRONTEXi koolituskeskus Narvas ja paljud teised edukalt rakendatud ja turundatud õppekavad.
Kuna oleme kõrgkool, siis on meile ka teatud ootused. Kõrgendatud nõudmised, kui soovite. 2026 läbisime institutsionaalse akrediteerimise positiivse dominandiga ja kommunikatsiooniosakond pakendas selle uudise diskursiivselt. 2033 olime taas edukad ning siis tegi kommunikatsiooniosakond sama, aga seekord intuitiivselt, sest lihtsalt ajastu vaib nõudis seda.
2027 läbis Sisekaitseakadeemia esimest korda välise hindamise, mille alusel sai meist teadusasutus. Akadeemiline kultuur ning kõrgetasemeline publitseerimine muutusid tugevaks töökultuuri osaks ning 2029 tekkis maailmas tunnustatud turvalisuse- ja julgeoleku uuringute Tallinna koolkond. Meiega tahetakse teha teaduskoostööd, sest me oleme selles tugevad ja meil on unikaalsed teadmised.
Näiteks sai alates 2028 alguse tihe koostöö Minski ülikooliga. 2023 tundus see veel ulme, kuid nüüd, aastast 2035 tagasi vaadates, oli see loogiline asjade käik. Nendega koos saatis kaugseirekeskus aastal 2031 ülesse akadeemia esimese satelliidi, mida rahastati Euroopa liidu kosmoseuuringute fondist ning mis lahendas allveelaevade seire küsimuse. Mõistagi mitte ainult veepinnal liikuvate allveelaevade seire küsimused.
Meil on palju teadmisi tulenevalt kiirest arengust ja geopoliitilisest asukohast. Läbimurde tõi see, kui asusime lisaks teadmiste omamisele ning nende senisele osavale varjamisele ka avalikult publitseerima. Millal sina, hea kolleeg, viimati oma teadmisi avalikult ja taasesitataval viisil kirja panid? Salajane või kohvinurga arutelu ei vii meid uute tunnustatud teadmisteni. Teadmised peavad olema viidatavad ning raamatukogus füüsiliselt või digiriiulis virtuaalselt olemas.
Teadmiste ja hariduse hindamine sai uue hoo peale seda, kui rakendati teadmussiirde doktorantuuri. Peale pisikest vastuseisu mõnedes instantsides, alustasid esimesed doktorantidest nooremteadurid SKAs 2024 sügisel. Nüüd 11 aastat hiljem on meil 21 lõpetajat ning alates 2032 nõutakse kõigilt peadirektoritelt doktorikraadi.
Kuigi on viimase 12 aasta jooksul on olnud korduvalt neid, kes on kahelnud Jakob Hurda öeldus (Hurt ütles teatavasti: “Kui me ei saa suureks (rahva)arvult, peame saama suureks vaimult!“) läks akadeemia edasi ning on jaganud teadmis ka kõigile neile, kes seda ehk ise küsida ei mõista.
Rändevõrgustiku kontaktpunkt asub ka 2035. a jätkuvalt SKAs ning seda ei ole viidud uuesti ei Tallinna Ülikooli, ega isegi mitte Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusesse. Ränne on akadeemia üks tippkompetentsidest, mille analüüsid on sarnaselt teiste valdkondadega vägagi hinnatud avalikus ruumis ja ekspertide seas.
2031 oli Sisekaitseakadeemial väga toimekas aasta, sest Eesti eesistumine Euroopa nõukogus oli veelgi põhjalikum ning nii ettevalmistus, kui ka läbiviimine kaasas teadusliku lähenemise elemente. Võrreldes 2017-nda aastaga oli eesistumine keerukam, sest EL on laienenud, sh Ukraina ja Moldova võrra, ent Ungari ei tea ikka veel mida oma liikmelisusega teha.
Aasta 2029 tõi kaasa suure muutuse riigihalduses. Sama aasta 12-ndal oktoobril asendati kõik ministeeriumid AI-ga. Sealhulgas ka siseministeerium, mis hakkas AI-le tegelikult üleminema juba varem. Ministeerium mahub nüüd suures osas ära ühte serverisse ning ainus, mida tuleb füüsiliselt säilitada, on vanad kirikuraamatud ja EL fondide rahastusotsuste kaustad. Neid haldavad aga arhiivirobotid ja arhiiv ise asub Koerus.
Aga kool on jätkuvalt kool. 2024. aastal defineerisime koos õppuritega õppijakesksuse mõiste, lõplikult. Ja siis tegime seda uuesti 2027 ja siis 2031 ja 2034 ka. Õppurite arv on aga suurenenud ja seda pidevalt. Näiteks on PPA koosseis vähenenud 2000 inimeseni ja koolitustellimus on tõusnud 1200-ni aastas. Aastaks 2032 tahtsime loobuda kutseharidusest, mis pidi muutuma töökohapõhiseks, kuid sellest ei saanud kõikidel erialadel siiski asja.
Sisekaitseakadeemia on kool, kus lisaks tavapärasele käelisele tegevusele lisaks on järjest rohkem õpetatud juhtimisaineid ning alates 2026 on ka erialane magistrikraad muutunud karjääri osaks. Akadeemia on tippkeskus õpetamise ja teadustegevuse vallas ning täitnud olulise teadmiste lünga julgeoleku- ja turvalisusteaduste osas. Kahel korral on akadeemia võitnud ka teaduse populariseerimise auhinna. Üks neist karikatest seisab rektori kabinetis kapi otsas ning teine SMITis ühe kindla serveri peal.
Alates 2029 on õppekavas aine – tehnoloogia ei lahenda sinu probleeme ära. Sa pead seda ise tegema ja tehnoloogia saab sind aidata. 2030 viidi kõikidesse õppekavadesse sisse näost-näkku suhtlemise õpetus. See polnud mingi unikaalne ja vaid eestlastele omane probleem, vaid kogu maailma haaranud trend.
Akadeemial on tugev vilistlaskogu, mis on aktiivne ka ühiskondlikult ning toetab igati oma kooli. Aastal 2032 sai SKA vilistlaskogu juhist Eesti peaminister ja riigihalduse ministriks kutsus ta oma endise õppejõu akadeemiast.
Järsku tirises äratuskell. Rektor ärkas ja tõmbas käega üle näo. Süda peksles ja selg oli higine. Kõik see oli nii reaalne, nagu päriselt. Eriti reaalne oli tundunud ministeeriumi asendamine AI-ga. Sügavalt sissehingates haaras rektor telefoni ja helistas esimesele kolleegile.
„Magasid või? Teeme selle kõik ära! Alustame tänasest!“ kõlas sõnum unesegasele kolleegile, kes mõistis, et aeg on ärgata.
