Akadeemias ringi kõndides on teil ehk silma jäänud snäkiautomaatide ja fuajee riidehoiu juures asuvad ajalehtede karussellid, millelt leiate muuhulgas ajakirja „Võti tulevikku“. Ajakirja annab välja tudengiorganisatsioon BEST-Estonia, mis korraldab karjääriüritust Võti Tulevikku. Esmapilgul võib tunduda, et juba neljandat aastat ilmuv ajakiri on suunatud ainult noortele, kuid seda lappama hakates leidsin põnevat lugemist ka natuke vanemale…vanuseastmele…
Ajakirja esimeses artiklis räägitakse Eesti prognoosisüsteemist OSKA, mille ettepanekute toel on arendatud ka õppekavasid nii kutse- kui ka kõrgkoolides. Artikkel toob välja tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimise tähtsuse vastavalt globaalsetele trendidele. OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad selgitab, et kõigis Euroopa riikides toimuv twin transition ehk digi- ja rohepööre on suure mõjuga mistahes sektori tööjõuvajadusele.
Muidugi ei saa me üle ega ümber tehisintellektist ning järgmises artiklis oli minu jaoks uudne lugemine see, et Kanada filmitööstuses on paljud inimesed jäänud tööta ning juurpõhjus peitub tehnoloogia arengu mõjus filminduse töötajatele. Näiteks tahetakse taustanäitlejate lepingutesse lisada punkti, kus sätestatakse, et taustanäitleja peab võtteplatsile ilmuma vaid korra. Tema keha skännitakse, talletatakse “kehapanka” ning tehisintellekti rakenduste abil luuakse taustanäitlejad virtuaalselt. Seeläbi kahanevad tööpäevad ka toitlustajatel, grimeerijatel, kostümeerijatel jp teistel võtteplatsi töötajatel.
Silma hakkas ka artikkel avaliku halduse töötajate roteerumise kohta. Nimelt on välja töötatud rotatsioonipõhimõtted ning tegeletud teadlikkuse tõstmisega sel teemal, kuid töötajate liikumine pole oodatud hoogu sisse saanud. Üheks põhjuseks võib olla hirm heast töötajast ilma jäämise ees. Rotatsioon võib olla kasulik nii töötajale kui ka tööandjale, andes võimaluse muuta töötaja teadmised ja oskused kasulikuks kogemuseks, mitmekesistada tema karjääri, laiendada suhtevõrgustikku ning tõhustada avaliku sektori sees horisontaalset koostööd.
Üle ega ümber ei saa ka keskkonnasäästlikkusest. Roheoskused on tänapäeval osa viisakusoskustest ega tähenda ainult teadmisi jäätmete liigiti kogumisest. Säästva arengu ekspert ja koolitaja Kadri Kalle hinnangul ei saa rohelist mõtteviisi juurutada kampaaniatega. Pigem tuleb pakkuda inimestele (sh haridussüsteemis eri aine- ja õppekavade raames) võimalust roheteemasid lahti mõtestada ja neis enda jaoks väärtust leida. Säästlik käitumine võiks tänapäeval olla sama normaalne kui kaasinimeste teretamine.
Veel kõnetas artikkel digipädevustest. Sealt sain teada, et õppurite ja õpetajate digipädevuse arendamiseks ning koolide toetamiseks on loodud õppija digipädevusmudel ning olemas on selline asi nagu digioskuste test.
Muidugi on juttu ka jätkusuutlikust investeerimisest ning mentorlusest.
Head lugemist!
Postitus on refereeritud ajakirjast “Võti tulevikku” 2024.
